ed. |
компетенция (ametialased võimupiirid, nt haridusministri kompetentsi ehk võimkonda ehk (võimu)pädevusse kuuluv muudatus); ве́дение (ametialased võimupiirid, nt haridusministri kompetentsi ehk võimkonda ehk (võimu)pädevusse kuuluv muudatus); сфера полномочий (ametialased võimupiirid, nt haridusministri kompetentsi ehk võimkonda ehk (võimu)pädevusse kuuluv muudatus); умение (3, iseseisev terviklik osa tööalasest kompetentsusest, s.o kompetentsidest moodustub kompetentsus. Märkus: Sõna kompetents sellises tähenduses kasutavad kutsehariduse spetsialistid.); компетентность (asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Märkus: Sõna kompetents kasutamine 'pädevuse' tähenduses on Emakeele Seltsi keeletoimkonna mööndus juunis 2012. Siinne sõnaraamat kasutab termineid pädevus ehk kompetentsus.) |