| ed. |
pädevus (asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Märkus: Sõna kompetents kasutamine 'pädevuse' tähenduses on Emakeele Seltsi keeletoimkonna mööndus juunis 2012. Siinne sõnaraamat kasutab termineid pädevus ehk kompetentsus.); kompetentsus (asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Märkus: Sõna kompetents kasutamine 'pädevuse' tähenduses on Emakeele Seltsi keeletoimkonna mööndus juunis 2012. Siinne sõnaraamat kasutab termineid pädevus ehk kompetentsus.); kompetents (asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Märkus: Sõna kompetents kasutamine 'pädevuse' tähenduses on Emakeele Seltsi keeletoimkonna mööndus juunis 2012. Siinne sõnaraamat kasutab termineid pädevus ehk kompetentsus.); asjatundlikkus (teatud küsimuse, ala vms hea tundmine Vastand võhiklikkus, см. professionaalsus) |
